SECTOR QUECHUA (56)
Yachakullanña Aya Marq’ay killapi sapa watamanta Todos Santos raymita ruwanchik, tukuy Qullasuyu llaqtanchispi.
Kay kachkan almaspaq raymi, wañuq llawarmasikuna almaspi, ajayuspi kutirimunku, nuqanchis kawsaqkuna wasispi mast’akuwan suyarinchiq chamunankuta.
“Añaskitu” p’anqa ñapis iskay chunka iskayniyuq watataña wawakunawan kawsachkan, wawakunawan kawsayninkumanta parlarikuspa, p’anqaman churamun. Kay kutipi yacharina, k’aqcha pukllaymanta, wakin chiqakunapi k’aqchataqa laq’a laq’a ninku.
Warmi wawas pukllayta qallarisqanku
Wasipi, yankunapi, canchaspi wawakuna posteman trapomanta manachay plástico bolsasmanta juch’uy murq’uta ruwaytawan, posteman q’aytuwan wataykunku, chapitaq uk phichqa, suqta wawakuna tantaykukuytawan murq’utaqa k’aqchanku, laq’anku kaymantaq, jaqaymantaq.
Ñapis iskay qutupiña pukllarichkanku
Kay kutipi chaymanta “Añaskitu” qanman aparimusunki. Ángel, José Rojaswan wawakunawan parlarirqa, paykunapaqpis wasinkupi tatanku poste sayachisqa, wawasnin wawqi masisninkuwan pukllarikunankupaq. Ñawirina, pukllarikuna.
Ummm, warmi wawa pelota k'aqcharparin
Qhari lluqallitus kutichinapaq wakisqaña
Iskaynin qutu sayk'urpanku k'aqcha pukllanapi.
Kay k'aqcha pukllanamanata "Añaskitu" p'anqa, Nº 97 yupaypi chararimun tukuy chayarinapaq. Kayqa chunka iskayniyuq laqhipi kachkan. Pukllaykunamanta yachariyta munaspaqa CENDA wasimanta, feriasmanta rantirikuychik "Añaskitu" p'anqata, manachay yaykuna cenda.org chiqaman, chaypi sinru "Añaskitu" p'anqa suyarichkasunkichik.
Pachi niyku Ángel, José Rojas wawakunata "Añaskitu" p'anqaman k'aqcha pukllaymanta willarisqankumanta, jinallataq tukuy wawakuna kay laq'a laq'a pukllanapi pukllarikusqankumanta.
Fotos y entrevista: Vladimir Rojas M.
Qillqan: Julia Román M.
Pasaq 28, 29, 30 p’unchaykuna abril killapi, 2017 wata Vinto llaqtapi XIII Congreso Ordinario Federación Departamental de Mujeres Campesinas Indígenas Originarias de Cochabamba “Bartolina Sisa” (FDMCIOC-BS) ruwarqa. 16 provinciasmanta warmi organizaciones jamurqanku, qhari organizacionmantapis khuskan kuraqpuni delegados chayamurqanku.
Kay congresopi karqanku uk kimsa waranqa aswan qhari runas, warmi runas delegadas. Qallariyninmanta tukukunankama Ejecutiva Confederación warmikunamanta Juanita Ancieta acompañan, jinallataq ejecutivo Federación qhari runasmanta Cochabamba Jhonny Pardo jamurirqa. Kallarqankutaq alcaldes provinciasmanta, concejales, asambleístas, gobernador Iván Canelas ima. Kay Congreso inauguraq presidente Evo Morales jamurqa.
Presidenteman regalosta jaywarichkanku
Presidente ajinata congresalistasman parlaykurin:
GOBIERNO Y ORGANIZACIONES AHORA JUNTOS
“Los movimientos sociales eran enemigos internos del sistema capitalista”
Qallariyninpi presidente Evo Morales nirqa: “Una reflexión muy importante, antes qué Gobernador, qué Presidente podía participar en el Congreso del movimiento campesino o de otros sectores sociales, porque bajo las políticas y doctrinas norteamericana por parte del capitalismo, del imperialismo, los movimientos sociales eran enemigos internos del sistema capitalista, enemigos internos de las Fuerzas Armadas, de la Policía Nacional”.
CAMBIAN ACTORES EN MANEJO DEL FONDO INDÍGENA
“En un solo municipio había como 70, 80 proyectos del Fondo Indígena, en otros municipios cero de proyectos”
Presidente Evo nin: “Ahora con el Fondo Indígena no va haber plata para infraestructura, escuelas, postas sanitarias, caminos, o para el llamado fortalecimiento social sindical, lamentablemente por culpa algunos compañeros o compañeras (…) Hemos realizado en un solo municipio como 70, 80 proyectos del Fondo Indígena, en otros municipios cero de proyectos (…) ahora de manera democrática con el Pacto de Unidad hemos decidido municipio que tiene 5 concejales debe presentar proyectos productivos, se le dará no más de 4 millones de bolivianos por municipio o municipios que tienen 7 concejales tienen que presentar proyectos de 5,5 millones de bolivianos. Municipios que tienen 9 y 11 concejales se le dará 7 millones de bolivianos. Presenten proyectos productivos, de riego sobre todo”.
VENTA DE TIERRAS
“Pobre familia queda sin chaco, sin trufi, sin tierra”
Evo Morales dijo: “Las hermanas previenen (…), una temporada la coca se ha rebajado, el marido quiere vender el chaco, la compañera se me acerca y dice ‘dile a mi marido que no venda el chaco’, yo le digo que no venda el chaco, la tierra, porque tierra es libertad. Algunos compañeros vendieron el chaco, con esa plata compran trufi, se hacen engañar, el trufi en 2, 3 meses se arruina, pobre familia, queda sin chaco, sin trufi, sin tierra. Mi recomendación cuiden su tierra”.
“Estamos sembrando cemento, cemento, cemento”.
“Antes Cochabamba mandaba maíz a todo el Tawantinsuyu, ha crecido la ciudad de Cochabamba, ahora toda esta zona Vinto, Colcapirwa qué podemos sembrar, no hay tierras, solo estamos sembrando cemento, cemento, cemento”.
Congreso qallarin thaskiyninta, kay congresopi khuskan kuraq organización qharikunamanta karqanku, "Warmi wawasta yanapariq jamuyku" nirqanku. Congreso qallarisaptin, chanta tukukusaptin may chhika runa rikhurirqa.
Congresalistas qhechi ninrilla parlaykunata uyarisanku.
Ukllapi organizaciones qharismanta, warmismanta,
autoridades gobiernomanta (Municipios, gobernación) karirqanku.
Región Andina may chhika delegadosniyuq karqa, ajinapi votopipis atiparqanku.
COMISIÓN PODERES INFORMENTA JAYWAN
Congreso thaskiyninta qallarin, Policía Sindical aqllakun, chantá Comisión Poderes churakullantaq credencialesta sapa provinciaman jaywananpaq. Comisión Poderes kay jina informeta jaywan:
Kay chhika credenciales jaywakurqa. Kay chhika credenciales puchurqa.
MESA PRESIDIUM AQLLAKUN
Congreso thaskillanpuni, qhipanta Mesa Presídium churanku, chaypaq sapa regionmanta (Región Valle, Región Andina, Región Conosur) uk delegadata kachaykamunku, chaymanta presidentapaq, vicepresidentapaq, secretariapaq votanku.
Warmi Congresopi delegados credencialeswan votarisanku.
Juanita Ancieta, Ejecutiva Confederación Warmikunamanta Bolivia suyupi Mesa Presidiumta juramentachisan.
Mesa Presídium XIII Congreso thaskichin
Presidenta: Severina Baltazar – Arque (Zona Andina)
Vicepresidenta: Julieta Sejas – Mizque (Zona Conosur)
Secretaria: Judith Gonzales – Quillacollo (Zona Valles)
Informe del Comité Ejecutivo saliente:
Iskay wata llank’ayninkumanta informe ruwayta qallarin Ejecutiva Severina Aguayo, chaymanta qhipan informallantaq, ajinamanta última carterakama tukuchinku. Congresalistas observacioneswan informesta aprobanku.
Mama Severina Aguayo, ex-Ejecutiva Warmikunamanta Cochabamba, informenta basesninman riqsichichkan.
PROYECTOSTA FEDERACIÓN WARMIKUNA THASKICHISASQANKU:
Mama Severina Aguayo informe economico riqsichin, nintaq; "proyectos purinanpaq iskay financieras yanapamunku, qullqi apaykachakusqan kay informepi aswan sut'i kasan" Informe qhawarisqaman jinaqa Uknin financiera “Ayuda Popular Noruega”, uktnin financierataq "WE EFFECT", kay yanapaqa kimsa watapaq kasqa (2015–2017) IMAPAQ KAY QULLQI?: Kay qullqiqa kasqa proyectota purichinapaq, recursos humanospaq, actividadespaq, formación liderespaq, fortalecimiento organizacionalpaq, guardería thaskinanpaq, costos de funcionamientopaq ima:
Warmi masis uk chhikanta yacharinallapuni:
Kay “Ayuda Popular Noruega” financiera kay chhika qullqita qaywamusqa (resúmen):
TOTALES en Bs.:
Presupuesto aprobado 2015 | Presupuesto aprobado 2016 | Presupuesto aprobado 2017 | TOTAL presupuesto gestiones 2015-2017 | Ejecución enero–abril 2015 (Ayda Villarroel) | Ejecución mayo–diciembre 2015 (Severina Aguayol) | Presupuesto ejecutado 2015 | Presupuesto ejecutado 2016 | Presupuesto ejecutado enero-abril 2017 | Total presupuesto ejecutado gestiones 2015-2017 |
324.656,39 | 432.103,34 | 376.750,03 | 1.128.221,06 | 81.641,42 | 239.487,12 | 321.128,54 | 427.602,28 | 94.941,41 | 838.383,53 |
Kay cuadroman jinaqa “Ayuda Popular Noruega” kimsa watapaq (2015-2017) yanapamusqa Un millón ciento veinte ocho bolivianoswan (1.128.221.06), kaymantari ñapis gastakunña 838 mil 383 bolivianos (838.383,53) Diciembrekama gastanapaq kanraq 289 mil 837 bolivianos (289.837,53).
Chantá waq financiera "WE EFFECT" kay qullqiwan yanapamullasqataq (resúmen):
TOTALES en Bs.:
Presupuesto aprobado 2015 | Presupuesto aprobado 2016 | Presupuesto aprobado 2017 | TOTAL presupuesto gestiones 2015-2017 | Ejecución enero–abril 2015 (Ayda Villarroel) | Ejecución mayo–diciembre 2015 (Severina Aguayol) | Presupuesto ejecutado 2015 | Presupuesto ejecutado 2016 | Presupuesto ejecutado enero-abril 2017 | Total presupuesto ejecutado gestiones 2015-2017 |
362.686,38 | 357.900,00 | 346.472,00 | 1.067.058,38 | 86.943,58 | 271.826,85 | 358.770,43 | 356.895,75 | 94.773,22 | 810.439,40 |
Kay cuadroman jinaqa “WE EFFECT” kimsa watapaq (2015-2017) yanapamullasqataq Un millón 67 bolivianoswan (1.067.058.38), kaymanta ñapis gastakunña 810 mil 439 bolivianos (810.439,40) kay wata tukukunankama kanraq 256 mil 618 bolivianos (256.618,98)
ISKAYNIN FINANCIERAS QULLQITA CHURAMUSQANKUTA TANTAYKUSPA, KAY JINA KANMAN
Financiera “Ayuda Popular Noruega” Bs. 1.128.221,06.-
Financiera “WE EFFECT” Bs. 1.067.058,38.-
TOTAL: Bs. 2.195.279, 44 (Dos millones 195 mil 279, 44 centavos) (2015-2017 wataspaq)
Kay chhika qullqi chayamuq kasqa Federación warmikunaman, paykunapis ONG jinaña llank'aq kasqanku, jawa llaqtasmanta cooperación internacionalmanta yanapata proyectospaq jap’iq kasqanku.
Aswanta yachariyta munaspaqa Federación warmis "Bartolina Sisa" Cochabambapi tiyan uk p’anqa “INFORME DE GESTIÓN 2015-2017” sutiyuq, chayta waturikuychis, kay jina tapitan.
Kay p'anqa INFORME GESTIÓN 2015 - 2017 tapan. Waliq kanman ñawirinaykichis.
Compañera Serverina informenta tukuchiqtinkama, qhipan carteras, ukmanta uk infomallankutaq. Pikunachá aqllachikuytawankama mana junt'asqankuchu llank'ayninkuwan, Estatutosman jina Bs. 500.- multawan jasut'isqa karqanku.
Herminia Grágeda, secretaria general Federación Warmismanta informenta ruwarichkan.
Congresalistas sumaq atenciónwan informeta jap'chkanku.
Informe pasaqtinkama Comisiones convocatoriaman jina aqllakun, t’aqakuytawan, delegadas, delegados tukuy tuta llank’amunku. Comisionespiqa ñawpa resolucionesta watunku, imachá faltan chaykunata ch'uwanchanku, manaña sinchi debate, t'ukuriy, denuncias karqachu.
Comisiones ukmanta uk chikllakun, chayta Mesa Presidium juramentachin.
Kayqa Comisión Tierra Territorio, Cercadomanta kaqkuna purichichkanku, chaymanta qillqarichkanku.
chaymantataq plenarias qallarikun, chaypi sapa comisión llank’ayninta rikuchin, wakinqa puñuyta ch'utasanku, ajinapis ¡APROBADOOO!, ¡APROBADOOO! ninku credencialeswan.
Uknin Comisión plenariaspi resolucionesta ñawirichkanku
Mana puñuywan atichikunapaq, kay jina gaseosas rak'ikurqa sapa provinciaman.
WAKIN RESOLUCIONES. WAKIN COMISIONESMANTA:
Credencialeswan resolucionesta aprobarpasanku.
MUSUQ COMITÉ EJECUTIVO AQLLAYPI
Tukunapaqtaq musuq kamachiqkunata chikllanku, as tumpa ch’anpaykuna rikhurirqa. Zona Andina (Arque, Bolívar, Tapacarí, Ayopaya) compañera Severina Aguayo kutiykunanta munarqanku, Congresalistas mana munarqankuchu: "Comisión organicapi Ejecutivas cesantes manaña kutiykunankuta nisan, chantapis musuq lideres yaykunankuta nisan" nispa qhapariyta qallarinku, "Qhasipaqchu aprobanchis" nispa mayoría phiñarikurqanku. Chaypi may chhika tiempo ripun, wakin k’ullukurqanku. Ajinapi:
Candidatas kimsantin regionesmanta: Martiria Paca (Andina), Natividad Sánchez (Valles) Julieta Sejas (Conosur). Congresalistas mana munarqankuchu, ex ejecutivas yaykunankuta.
Comisión Orgnánica: Resoluciones aprobasqata respetachinku, "cesantes mana kutiykuyta atinkuñachu", nirqanku.
Eleccionespi, uma nanay karpan, Mama Julieta Sejas candidata Región Conosurmanta rikhuriptin, watiqmanta Severina candidata jina rillantaq, ch'ampay rikhurillantaq. Chaymanta Región Conosur waq candidata kachaykamun, chaypi recién kimsantin regionesmanta kimsa candidatas karqanku:
Candidatas: Martiria Paca (Andina), Natividad Sánchez (Valles) Pascuala Prado (Conosur).
Aqllanapaq musuq ejecutivasta VOTO FILA nisqapi ruwachkanku.
Ejecutivas aqllakunña, sapa provinciapis kachaykamunña qhipan carteraspaq.
Baseswan khuska llank'anankupaq warmi ejecutivas juramentakuchkanku.
KIMSANTIN EJECUTIVAS FEDERACIÓN WARMIKUNAMANTA "BARTOLINA SISA" COCHABAMBA
Stria. Ejecutiva: Martiria Paca Zona Andina 1390 votos
Stria. General: Natividad Sánchez Zona Valles 900 votos
Stria. Relaciones: Pascuala Prado Zona Conosur 40 votos
Chaymanta sapa provincia sutista apachimun, directiva completakunanpaq. Kunankama ñachus junt’aña, manaraqchus, sapa carterapi sutis kanñachus manaraqchus, unaysitupi organizakuyta yachanku.
Ajinalla XIII Congreso Ordinario Federación Departamental de Mujeres Campesinas Indígenas Originarias de Cochabamba “Bartolina Sisa” (FDMCIOC-BS) tukukuyninman chayan, Vinto municipiopi. Ajinallata willarimuykichis.
Qillqan: Julia Román M. – CENDA
Periódico bilingüe "Conosur Ñawpaqman"
Wakichukuna
• Ch’aki habas chullusqa (tawa vaso).
• kimsa cebolla
• Uk tomate
• Uk cucharita comino
• Iskay kiru ajos
• Tawa puka uchu, wakin colorante churanku
• Suqta papas jatuchis
• Kachi
• Aceite
• Perejil