Acompañando las estrategias propias de manejo, control del territorio y los recursos naturales

SECTOR QUECHUA (56)

LEYENDA DE LA COCA

CENDA / 19 de agosto de 2020.- En bolivia la hoja de coca es sagrada, respetada en la Constitución Política del Estado en el Artículo 384. "El Estado protege a la coca originaria y ancestral como patrimonio cultural, recurso natural renovable de la biodiversidad de Bolivia, y como factor de cohesión social; en su estado natural no es estupefaciente. La revalorización, producción, comercialización e industrialización se regirá mediante la ley. Compartimos con ustedes esta hermosa leyenda de la Hoja de Coca sobre su origen, para seguir valorando nuestra hoja sagrada.

 WILLARISQAYKI: Comunidades campesinas indígenas originariaspiqa sapa ch'isi manaraq puñuykapusaspa tata, mama, kuraq tata, kuraq mama cuentitostaqa manchay misk'i simiwan willariwanchik, wawakunataq qhichi ninrilla uyarinchik, sapa ratumantataq "chantarí, chaymantarí" nispa tapurikuchkanchik.

CORONAVIRUSMANTA YACHARINALLAPUNI: Qhichwa simipi coronavirus khuruta riqsina, imaynata unquchiwanchik, imaynata jark'akusunman, chay tukuyta willariwanchik Elsa Calani, Wilber Ramos, Eddy Ramos jaqay Norte Potosí chiqamanta. CENDA institución kaytaqa churamun, chaqrapatapi runakuna yacharinankupaq, chaymanta jark'akunankupaq. Kay unquyqa manamin asikunapaqchu, nitaq derecha kaytaqa qhasi parlakun ninankupaqchu.

PUQUYKUNAMANTA: Jallp’a tarpuqkuna sumaq kusisqa tarikunku, puquykuna kusalla kanqa, kusallata kawsakunqanku, mana ni ima puquykuna pisiyanqachu, “Atisqayku ch'aki mikhunata grano, trigo, arveja, habas waqaychakuytapis, jinamanta uk watata muyuykusqayku, mana puquykuna pisinqachu, mana ima phutiypis kachkanchu kunitankamaqa. Wakin kutipi puriyta yachan yuraq paras (granizo) q'alata takarparikapuq, mana chayqa qhasañataq chaqrakunata apakapuq, kunan wata mana chay phutiykuna kanchu”. Ajinata runa masi kawsayninmanta willariwanchik.

Página 2 de 14