Acompañando las estrategias propias de manejo, control del territorio y los recursos naturales

Mostrando artículos por etiqueta: conocimiento campesino

Ch’illka llikt’ita misk’i, k’achitu queso quesolla, jatun llaqtamantaqa llikt’a mana misk’ichu, kachiyuq jina, k’ara, mana allinchu, kay llikt’aqa k’achitu, misk’isitu.

Publicado en SECTOR QUECHUA

CENDA / 19 de Octubre de 2020.- Llikt'a ruwayta yacharisunman, imataq llikt'a?, llikt'aqa coca aswan misk'i akullinapaq, may unaymanta kuraq tata, kuraq mamanchik ajinatapuni akulliq kanku. Paykuna kikin llikt'ataqa ruwakuq kanku. Periódico "Conosur Ñawpaqman" comunidadespi puriykacharimun, runawan parlarimun. Kunantaq llikt'a ruwaymanta ñawirisun. 

Publicado en Periodico Conosur

Kunan parlarikusunchik YACHAQkunawan, jallp’ata puquchikkunawan, paykuna willariwasun, imaynataq cosechas kay wata. Balance Cosechas ruwarisun. Qayna wata octubre, noviembre killapi, 2019 “wata tarpuyta” tarpurirqanku. Tarpuyta qallarinapaq señasta rumipi, phuyupi, wayrapi, sach’akunapi, atuqpi, qhawanku, chayman jina surco ruwanku, ñawpaqchu, chawpichu, qhipachu waliqta puqunqa, mikhuna mana familiapi pisinanpaq.

Publicado en Periodico Conosur

CENDA / 12 de Septiembre de 2020. CENDA inició un ciclo de conversatorios sobre la importancia de los saberes ancestrales en torno a la predicción climática para la producción agrícola. La predicción del clima basado en indicadores naturales, o bioindicadores, es vital para la toma de decisiones en la agricultura familiar campesina de Bolivia, sin embargo, algunos de estos indicadores han ido perdiendo confiabilidad a raíz de las bruscas alteraciones en el comportamiento de la naturaleza que está generando el cambio climático,

PUQUYKUNAMANTA: Jallp’a tarpuqkuna sumaq kusisqa tarikunku, puquykuna kusalla kanqa, kusallata kawsakunqanku, mana ni ima puquykuna pisiyanqachu, “Atisqayku ch'aki mikhunata grano, trigo, arveja, habas waqaychakuytapis, jinamanta uk watata muyuykusqayku, mana puquykuna pisinqachu, mana ima phutiypis kachkanchu kunitankamaqa. Wakin kutipi puriyta yachan yuraq paras (granizo) q'alata takarparikapuq, mana chayqa qhasañataq chaqrakunata apakapuq, kunan wata mana chay phutiykuna kanchu”. Ajinata runa masi kawsayninmanta willariwanchik.

Publicado en SECTOR QUECHUA
Página 1 de 2