
Elsa Merma, defensora del territorio y la vida.
“1990 WATAMANTAÑA DERECHOSNIYKU SARUCHASQA”
“Bolivia - Perú uklla kanchik, sapa suyupi ch’ampaykuna kan, jinapis allin kawsaywan musqunallapuni. Mana facilchu kay yampi kawsay, 1990 watamantaña nuqaykupta derechos saruchasqa, warmis aswan sinchi purirqayku, bloqueospi, yarqhay huelgaspi, chay watasmantaña movilizacionespi kayku. 1993 watapi ley lluqsimun empresas transnacionalesman favor, ajinapi derechosniyku aswan pampachasqa rikhurin”.
“DEFENSORES DE TERRITORIO WAÑUSQALLAÑA RIKHURINKU”
“Perú suyupi 17 defensores territoriomanta wañusqa rikhurinku, Estado ni imata ruwanchu. Derechosniyku kasukunanpaq mañayku kananta leyes, ministerio de justiciakama chayayku, Lima capitalman, Decreto tariyku pasaq 2021 wata, 22 p’unchay abril killapi, territoriosta jark’aqkunap derechon respetakunanpaq. Mana chayllatachu munayku”.
“EMPRESA MINERA GLENCOR ANTAPACCAY”
“Provincia Espinar jallp’aykupi tiyan llawar ch’unqa empresa minera “Glencor Antapaccay” mineralta urqhuspa tawa chunka (40 años) watataña kawsachkan, kay empresa minera jawaman parlan “comunidespaq desarrollo apamusqanta, may waliqta kawchkasasqaykuta” nispa, manamin jinachu.
“EXTRANJEROS CHAYAMUSPA WAÑURACHILLAWAYKUÑA”
“Nuqayku justicia mañayku, manaña derechosniyku saruchasqa kananpaq. Uknin compañeroyku pasaq 7 de marzopi 2022 wañusqa rikhurillantaq, chaypis ch’uwanchakuchun, nispa mañayku. Extranjeros chayamunku, chinkarichillawaykuña nuqaykutaqa”.

Mujeres valientes, productoras de hortalizas.
“TUKUY LAYA UNQUYKUNA RIKHURIN”
“Kimsa chunka wata pasan (30 años) recién Primer Congreso ruwakun, chaypi sinchita runa masis comunidades mineraspi kawsaqkuna ancha phiñasqa, llakisqa ima sut’incharqanku, derechosniyku saruchasqa kasqanta, unquykuna rikhurimusqanta, aswan waqchas kasqaykuta, uywaspis mana sanuchu nacekunku, tukuy laya unquykuna rikhurin, waqcha wawas rikhurin, sipaskunata wawayuqta rikhurichinku, qhuyapi llank’anankurayku “tantakusun” nispa llullakunku, chaymantataq ripuranku”.
“DIRIGENTES EMPRESA MINERAMANTA T’INKATA JAP’INKU”
“Organizacionpis t’ustikuyta qallarin, empresa minera dirigentesta, candidatosmanta apan, cargosman churan, dirigentespis qunqapunku runaq derechosninta jark’ayta, empresamanta t’inkasta jap’inku, manaña parlankuchu defensa del medio ambientemanta, nitaq defensoresta jak’anamanta. Manaña confianza kanchu comunidad ukhupi, payqa empresawan nispa qhawanakunku”.
“METALES PESADOS LLAWARNIYKUPI KANÑA”
Empresa minera warmikunata qhatiykachan, maqarachiwayku, k’uchunchayta munawarqayku, jinapis uqharikullaykupuni. Llawarta jich’aspa territorioykuta, yakusniykuta, jallp’ata, kawsayniykuta jark’achkayku. Yachaykuña “metales pesados” llawarniykupi kasqanta, ni autoridades, ni ministerio de salud, ni pí ni imata ruwankuchu”.
“MONITORES AMBIENTALESTA RIKHURICHIYKU”
“Llakiy kawsay kaptin “Defensoras del Territorio y Cultura K’ana” rikhurirqa, aswan kallpawan uqharikunapaq. Territoriomanta universitarioswan Monitores ambientalesta formayku, ima ch’ichi yakutachus upyachkayku, chayta yachanapaq, mañana gobiernomanta instituciones llullakunawaykupaq. Federación Interprovincial kimsa regioneswan (Apurimac, Cusco, Arequipa) kayku “corredor minero”, chaypi sinchimanta congresospi, asambleaspi reunionespi Territoriosta jark’anapaq parlanarikuyku, empresa minera millay kawsayman apawasqanchikta, pueblos indígenasta k’uchunchaspa.

Acto ritual en agradecimiento a la Madre Tierra.
|
ESPINAR, PERÚ: CRIMINALIZACIÓN DE MUJERES DEFENSORAS DEL TERRITORIO Tres regiones nos hemos organizado en una Federación Interprovincial desde Pucurina hasta Cusco, Arequipa, hemos realizado congresos, reuniones y gracias a las defensoras hemos denunciado que en nuestra sangre tenemos metales pesados y que nos traen problemas de salud. También somos parte de una plataforma nacional de defensores y defensoras de la vida, por defender el agua, la agricultura sana, la tierra somos perseguidas, humilladas, por ese motivo formamos esta organización de mujeres defensoras de territorio y cultura K´ANA, por otro lado, con los jóvenes, hemos formado a monitores ambientales. Nosotras estamos cuidando el territorio para los que vienen, somos defensoras de nuestras cuencas, en la ciudad de Lima no saben de dónde viene el agua, cómo está viniendo, y muchas veces cuando llegamos a Lima nos dicen ‘ahí están los salvajes, antimineros, radicales y terroristas’, pero nosotras somos defensoras de la tierra, de la Pachamama.
|
COM / JR.